Saue Gümnaasium
Aino Pervik
Referaat
KODUPERENAINE JA KIRJANIK: Mul on nähtavasti niisugune pea ehitus, et kohe, kui ma arvuti taha istun, tuleb mul mõte. Ingmar Muusikus
Eesti loetavaima lastekirjaniku Aino Perviku (73) tegelased
Aino Pervik sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinna Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis.
Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.
Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana.
1960–1967 oli ta Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja.
Alates 1974. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.
2004. aastal oli Aino Pervik Eesti kõige enam hüvitist teeninud kirjanike edetabelis 6. kohal 17 781 krooniga[1] ja 2006. aastal Erik Tohvri järel 2. kohal 23 147 krooniga.[2]
Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tšehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga „Paula õpib emakeelt“ 2004. a. IBBY aunimekirja. On 2006-2010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga Aino Pervik sulges käsikirja, mille tema poeg Mihkel Raud kavatses raamatuna välja anda. See kubises roppustest, joomapidudest ja suguelust. «Hästi kirjutatud,» mõtles laste lemmiktegelaste Kunksmoori ja Arabella looja Aino professionaalina. Kuid emana tegi see raamat ta nukraks.
Aino Perviku elu keerles perioodil, millest räägib Mihkel Raua autobiograafiline raamat «Musta pori näkku», põhiliselt abikaasa Eno Raua ümber. See oli 1979. aasta suvel, mil Raudade pere kaks nooremat last – kaheksane Piret ja kümnene Mihkel – koos isaga Käsmu suvitama sõitsid. Aino oli Ungaris tõlkijate kursustel, kui saabus telegramm, et kodus juhtus õnnetus. Ei midagi täpsemat. «Mu esimene mõte oli, et kas on Piret või Mihkel Käsmu järve kukkunud. Tormasin bussile ning kui Budapesti jõudsin, selgus tegelik traagika.» Eno oli koos kirjanik Andres Vanapaga lõunal olles järsku kokku kukkunud. Oli palav ja... «Tal oli juba varem sel aastal, Kreeka reisil nõrk rabanduse hoog olnud, kuid nüüd oli asi tõesti tõsine.» Enol oli insult.
KODUPERENAINE JA KIRJANIK: Mul on nähtavasti niisugune pea ehitus, et kohe, kui ma arvuti taha istun, tuleb mul mõte. Ingmar Muusikus
Eesti loetavaima lastekirjaniku Aino Perviku (73) tegelased
KODUPERENAINE JA KIRJANIK: Mul on nähtavasti niisugune pea ehitus, et kohe, kui ma arvuti taha istun, tuleb mul mõte. Ingmar Muusikus
Eesti loetavaima lastekirjaniku Aino Perviku (73) tegelased
Mihkli emal Aino Pervikul on valus lugeda ajast, mil pereisa Eno Raud lebas halvatuna voodis ja pojast oli saanud alkohoolik: F: Kalev LilleorgAino Pervik sulges käsikirja, mille
